Kohalikud maitsed – naudi Eesti eri paikadele omaseid toiduelamusi
Igas Eesti nurgas on oma traditsioonid, mis kajastuvad ka toiduvalmistamises.
Kuigi Eesti on pisike, on siingi igal piirkonnal oma traditsioonid, mis kajastuvad ka toitudes ja jookides. Loe edasi ja saa teada, milliseid põnevaid maitseelamusi Eestimaa eri nurkadest leiab!
Harju-, Rapla- ja Läänemaa
Geograafilistest mõjudest sõltuvalt on Põhja-Eesti aegade jooksul sobilik olnud loomakasvatuseks ja nende taimede kasvatamiseks, mille vegetatsiooniperiood on lühem ja ei vaja sügavalt haritud mulda, nt oder ja kartul. Harjumaal näiteks söödi 1930ndatel väga levinult hommikuti
kartuleid lihakastmega.
Ka õllepruulimine on Põhja-Eestis aegade jooksul olnud palju suurem ja sagedasem kui lõunapoolses Eestis.
Kui soovid end tunda nagu mõisahärra või -proua, kes on külaline uhkes pidulauas, külasta ajaloohõngulises Anija mõisas asuvat Anija Mõisakohwikut.
Lääne-eestlaste toidulaual on alati oluline roll olnud kalal. Dirhami kalakohviku menüüs on rõhku pandud just kalale.
Haapsalus asuv Dietrichi kohvik varub toorainet võimalikult lähedalt – kala tuleb alati värskena kohaliku kalamehe käest, lihatooted kohalikust farmist ning hooajaliselt soetatakse kõik köögi- ja aedviljad kõrvaltänava naabrinaise aiast.
Allikas: Hans Markus Antson
Tallinn
Üks vanimaid maiustusi, mida Eestimaal on valmistatud juba alates keskajast, on peamiselt mandlitest ning tuhksuhkrust koosnev martsipan, millega saab maiustada Maiasmoka kohviku martsipanitoas.
Keskaja hõngu ja maitseid saab kogeda Tallinna vanalinnas Olde Hansa restoranis. Külalised saavad nautida hansaaegsete kokkmeistrite kombel valmistatud hõrke roogi ja ürdijooke, ajastukohast muusikat ja sõbralikku teenindust. Kõik söögikaardil olevad toidud, mille hulgas leidub rohkelt metsloomalihast hõrgutisi, on keedetud-küpsetatud 15. sajandi retsepte ja valmistusviise järgides.
Raeapteegis on alates 1476. aastast toodetud ja müüdud klaretti – punasest veinist ja vürtsidest valmistatud väärikat jooki, mis on küllalt kange ja suud mõnusalt õhetama panev eliksiir.
Allikas: Karl Markus Antson
Virumaa
Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi vanasti oma kalasaagist ning aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Rukkist tehti vorstiputru ja valmistati kapsaleiba.
Piima pikenduseks või ka eraldi joogiks kasutatavat kaerajahuleent nimetati Iisakus kaera kiesa (kaerakees). Kaerajahuleeme hapendamise ja keetmise järelsaadud keedust nimetati Ida-Virumaa põhjapoolses osas kiisel'iks. Kiisel'i kohta on öeldud, et see on "põline toit", talgutoit ja matuste viimane toit.
Peotoiduks oli siinkandis munavõi, mida söödi ka tavanditoiduna lihavõtetel ja nelipühil.
Koduseid ja esivanemate traditsioonidel põhinevaid roogasid pakub Virumaal praegu Kauksi puhkemaja. Valmistamisel eelistatakse lähiümbruse toorainet, sealhulgas Peipsi järvest püütud kala.
Allikas: Näljane Nelik
Lõuna-Eesti (sh Setomaa ja Vana-Võromaa)
Setomaal ringi liikudes tasub maitsta näiteks suulliimi ehk suvist külmsuppi aiaviljadest, leemeks hapukoore, vee ja kurgimarinaadi segu. Väga maitsev on tindiruug: supp, milles on muu hulgas nii kuivatatud tindikala kui ka suitsuliha. Proovida võiks ka seenetoite, näiteks tatiruuga – kuivatatud seentest tehtud suppi. Ning kindlasti ei tohiks Setomaalt lahkuda, maitsmata sõira, millest on kujunenud tänapäeva Seto köögi tunnustoit.
Kolkja kala- ja sibularestoranis pakutakse toite, mis on valmistatud vene vanausuliste põlvest põlve pärandatud retseptide järgi. Toorainena kasutatakse Peipsi kala ja ümberkaudsetes külades kasvatatud juurvilju.
Veinisõpradele pakub rõõmu Murimäe veinikeldri külastus, kus näeb Murimäe viinamarjakasvatust, degusteeritakse viit käsitööveini ja tutvutakse veini ning söögi sobitamise põhimõtetega.
Andre juustufarmis valmistatakse Hollandi tüüpi juustusid. Muide, nende juust on esimene Eesti toiduaine, mis on pälvinud kõrge rahvusvahelise auhinna.
Setomaal tasub sammud seada Toomemäe talu kodurestorani Maagõkõnõ, kus pakutakse puhaste maitsetega kohalikku toitu gurmee kvaliteediga. Firmaroaks on haugikotletid, soe sõir ja kodutehtud jäätis, aga ka imelised pirukad.
Kui soovid kogeda maitseid, mis on saanud suure tunnustuse osaliseks, on õige valik restoran Kolm Sõsarat, mis kannab restoranijuhi Falstaff tipprestorani tiitlit ja Michelini restoranigiidi rohelist tärni.
Alatskivil tasub sisse põigata vanasse jääkeldrisse, kus asub Alatskivi mõisamaitsete kodu. Seal valmistatakse kohalikest marjadest ja taimedest veine, taimeteesid, maitseäädikaid ja meistrimoose.
Juulamõisa kohapärimuskohvik on toidukoht Vooremaal, kus pakutakse kaminatule valguses kohalikku toitu, räägitakse piirkonna lugusid ja tutvustatakse väiketootjate toodangut.
Põlva talupoes asub pisike ja mõnus Tillu kodukohvik, kus pakutakse maitsvaid roogasid Vana-Võromaa kohalikust toorainest.
Allikas: Anna Svetlichnaia
Pärnu
Siinkandis on suur roll kalaroogadel, mille seast leiab midagi maitsvat igaüks. Pärnumaal ootab avastamist ka Romantiline Rannatee, kus suvel toimub palju eriilmelisi toidufestivale.
Üks peidetud pärle on Valgeranna veinitall, kust leiab sümbioosi käsitööveinide Mamm&Frukt tootmisest ja külastuskeskusest. Veinitallis on võimalus maitsta ka auhinnatud Eesti moodi grappa’t!
Klaara-Manni kooskokkamise õpitoas „Ise teeme, ise sööme!“ valmivad maitsvad Eesti toidud, järgides vanaemade retsepte.
Ermistu Puhkekülas asuvast restost Võrgukuur leiad ehedaid maitseid, rustikaalselt hubase miljöö, sõbraliku teeninduse ja imelise vaate Ermistu järvele.
Vändra metsas ootab Piesta Kuusikaru talu külla kõiki, kellele pakuvad huvi kohalikud õunatooted. Piesta kaubamärki kannavad vürtsikas õunajook, õunasiirup õrna mündiga, õunastroop, õunaäädikas jne.
Vaid 30-minutilise autosõidu kaugusel Pärnust asub Tori siidritalu, mis on suurim mahesiidri- ja maheveinitalu Eestis ning ilmselt ka Baltikumis. Siidritalus väärindatakse siidriks ja veiniks marju ja puuvilju, mis on peamiselt pärit Soomaa ümbrusest.
Allikukivi Veinimõis toodab eestimaisest toorainest marja- ja puuviljaveine. Tootmine toimub ajaloolises kalevivabriku direktori häärberis. Külastuse käigus saab muu hulgas degusteerida mõisas valminud veine ja soovi korral likööre.
Jaanihanso siidrivabrik on Eesti esimene õunasiidri väiketööstus. Eheda looduse keskel ajaloolisel asulakohal vana talu juurde loodud siidrivabrikus valmistatakse traditsioonilisel meetodil värsketest Eesti õuntest mahesiidrit.
Kui soovid teada, kuidas mesi jõuab purki, on hea mõte veeta üks aeglane hetk mesilas. Õpitoas saad mesiniku juhendamisel ainulaadse tegevuskogemuse ja kuni 3 kg ise purki pandud mett kaasa.
Kalasõpru ootab Sauga kaluriküla sadamakohvik, mille menüüs on kala- ja liharoad, mis valmivad valdavalt elaval tulel. Kala saabub otse kaluri paadist, uluk Eesti metsadest jahimeestelt – ikka selleks, et pakkuda kõige värskemat!
Allikas: Allikukivi veinitall
Kesk-Eesti (sh Mulgimaa)
Mulgimaal ja selle ümbruses olles tuleb kindlasti süüa Mulgi putru! Ajalooliselt jääb Mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõldudele ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid, levis Mulgi puder ka mujale Eestisse nagu ka Mulgi kapsaste ja segakama söömine.
Mulgimaa pealinnas Abja-Paluoja kesklinnas ootab sind Mulgi Kõrts, kus pakutakse õdusat olemist koos mulgi toitudega.
Kalakohviku Võrtsu Sahver ühes otsas tegutseb väike kalatööstus, kus valmivad maitsvad kalatooted, ja teises otsas jõuab värske saak köögist kokkade abiga otse klientide taldrikule. Lisaks kalale leiab menüüst endale maitsva kõhutäie ka liha- ja taimetoidusõber.
Kohvik-resto Ajatu pakub ajatult puhtaid maitseid, mis on uues võtmes sätitud mõndagi nostalgilisse rooga. Pool köögipere juurtest on Saaremaist päritolu ja seega on nende südameasjaks pakkuda parimaid kalaroogi Kesk-Eestis.
Viljandimaa metsade ja põldude vahel, Pahuvere külas asub Viru talu koduresto. Koduköögis valmivad maitsvad õhtusöögid ja rikkalikud brunch’id, mis on inspireeritud maailmamaitsetest.
Põltsamaa veinikelder ja restoran Oberpahlen on kujunenud Põltsamaa linna turismimagnetiks. Sul on võimalus kogu veinivalikut kohapeal proovida ja kaasa osta!
Allikas: Hans Markus Antson
Rohesaared
Saartel on tavapärased toidud olnud lihtsad ja hooajalised, arvestades seda, mida meri, mets või põld parasjagu annab.
Muhus on tavapärane toit hapurokk. Selle põhikoostisesse kuulub kartul, millele lisatakse rukki- ja/või nisujahu. Kui 20. sajandi esimesel poolel kuulus hapurokk muhulaste toidulaua pearoogade hulka, siis tänapäeval tuntakse selle nimetuse all eelkõige magustoitu ja pidupäevasööki.
Saaremaa traditsiooniline söök on pannileib ehk pannikakk, mida ennekõike tunti Lääne-Saaremaal. Selle peamine koostisosa on samuti kartul, lisatakse veel pekisemat soolatud või suitsutatud sealiha, sibulat, jahu, soola ja muna. Tavapäraselt valmistati seda laupäeviti saunajärgseks söögiks.
Ruhnu saare traditsiooniliste maitsetega seostub külmaveekala merisiig. Siiaäkine võileivakattena on aastaid Ruhnus kombeks olnud.
Kui otsid Saaremaa maitseid, aga saarele parasjagu minna ei saa, otsi poest EHTNE-märgisega tooteid – nende puhul on teada, et need on Saaremaal valmistatud. Valikus on rammu andvat söögi- ja joogikraami.
Restorani Alexander meeskond pakub Põhjala saarte köögi maitsvaid roogasid, mis inspireerituna Muhu ning ümberkaudsete Põhjala saarte köökide tavadest väärtustab samaaegselt kohalikke traditsioone ja eri aastaaegade mitmekülgseid maitseid.
KALA resto&bar pakub mõnusaid maitseid kohalikust toorainest. Nagu nimigi ütleb, on menüüs põhiroll kalal.
Leedri külas asuvas Kadaka Kojas saad teada, kuidas vägevad saare naised kadakast siirupi välja meelitavad.
Ku-Kuu kalarestoran pakub külalistele prantsuse hõnguga kohalikust toidust valmistatud roogasid, millede seas ka mitmed lemmikud taimetoitlastele. Iga päev on menüüs värske kala, mille kokk hommikul turult või kaluritelt on toonud.
Vanas kirikukoolis paiknev Lümanda söögimaja pakub maitsvat talutoitu. See on suurepärane koht tõelise Saaremaa söögi maitsmiseks. Menüüst leiab nii pannileiva, tuhlipudru ja noti kui ka hapupiima podi. Menüüs leiduv kala on söögilauale jõudnud kohalike kalurite käest.
Allikas: Nele Erikson
Loe rohkem
Viimati uuendatud
02.12.2024