Eesti kestlike sihtkohtade edulood näitavad, et head algatused viivad kaugele
2024. aasta Green Destinationsi TOP100 edulugude seas Eestist kuus lugu
Rahvusvaheline kestlikku turismi arendav organisatsioon Green Destinations avalikustas tänavused sada parimat kestlike sihtkohtade edulugu. Eestist esitati konkursile kümme lugu, tihedas konkurentsis pälvisid koha TOP100 seas Hiiumaa, Lahemaa, Järvamaa, Tallinna, Tartu ja Viljandimaa lood.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna kvaliteedikoordinaatori Imbi Lepik-Martinsoni sõnul on kestlik turism sihtkoha tasandil väga kompleksne teema, mis hõlmab mitte ainult turismiettevõtete tegevusi, vaid puudutab piirkonna elu laiemalt – alates kohalikust omavalitsusest kuni üksikisikuteni. Laiaulatusliku kaasamise eesmärk on luua sihtkohas võrgustik, mis hoolib nii looduskeskkonnast kui kohalikust elanikust ning aitab luua positiivse külastuskogemuse.
Roheliste sihtkohtade edulugude konkurssi korraldab Green Destinations aastast 2014. Käesoleval aastal osales konkursil pea 200 sihtkohta 45 riigist üle maailma.
„Konkurss aitab esile tuua sihtkohtade õnnestunud kogemuslood ja õpetab, kuidas neist kaasahaaraval viisil nii külastajatele kui ka teistele sihtkohadele rääkida. Konkursil on kuus kategooriat ja neis konkureerivad väga eriilmelised lood, mis seotud näiteks kultuuri või kogukonnaga kui ka loodushoiu ja sihtkoha juhtimisega,“ selgitab Lepik-Martinson.
Allikas: Green Destinations/Visit Estonia
Tartu selleaastane edulugu on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 avamine. Tartu korraldas 26. jaanuaril suurejoonelise kultuuripealinna tiitliaasta avaürituse, mis keskendus muuhulgas ka juurdepääsetavusele ja jätkusuutlikkusele.
Sündmuse üheks eesmärgiks oli luua kättesaadav ja kaasav keskkond, kus kõik osalejad, sealhulgas erivajadusega inimesed, pered, eakad ja eesti keelt mitte kõnelevad inimesed, tunneksid end teretulnuna ja kaasatuna.
Innovatiivsete lahenduste abil, nagu reaalajas tõlkesüsteemid, juurdepääsetavad vaateplatvormid ja põhjalik eeltöö, suutis SA Tartu 2024 meeskond luua unikaalse ja kaasava kultuurisündmuse, mis tõi kokku tuhandeid inimesi. Kultuuripealinna avamine sai laialdast tunnustust kohalike ja rahvusvaheliste külaliste poolt ning tõi esile Tartu pühendumuse luua kaasavaid ja jätkusuutlikke kultuurisündmusi. Eriliseks tegi sündmuse veel ka selle toimumise aeg ja asukoht – lavastus toimus Emajõe peal ja ääres, keset südatalve. See andis korraldustiimile korraliku väljakutse.
Tartlaste edulugu on inspireeriv näide, kuidas sündmused võivad olla ligipääsetavad ja jätkusuutlikud, pakkudes samal ajal rikastavaid kogemusi kõigile osalejatele. Tartu 2024 kultuuripealinna avamine on eeskujuks ka teistele linnadele nii Eestis kui ka välismaal, kes soovivad korraldada tulevikus sarnaseid üritusi.
Allikas: Andrus Liivamäe
Keset Järvamaad asuv Väätsa alevik on kujunenud üheks talviseks meeleolu maamärgiks Eestis, kuhu tuleb kokku inimesi üle vabariigi ja kaugemaltki. Kortermajade festival, lumememmede paraad ja jõuluaknad – need on tuntumad ettevõtmised, mis läbi viidud just selle piirkonna inimeste poolt.
Kui esimesel aastal lõid kohalikud kampa ja kaunistasid 20 vana kultuurimaja akent, siis tänaseks päevaks on jõulumeeleollu kujundatud akende arv kahekordistunud, kaunistatud on kõik uuenenud rahvamaja aknad. Jõuluaknad avatakse suure meediasündmusena, mille üks osa on jõululaat ja kohvikud. Rohelise sihtkohale vääriliselt on kokku kogutud hulganisti tasse ja kruuse, mida inimesed saavad glögi ja kohvi joomiseks kasutada, pannes need hiljem tagasi kogumispunkti.
Ühe väikse kogukonna unistusest on nüüdseks saanud terve maakonna unistus ning aknaid on kaunistamas terve Järvamaa: lasteaiad, põhikoolid kui ka gümnaasiumid, eakate klubid, rahvatantsurühmad, spordivõistluste korraldajad, ettevõtted, noortekeskuses, poliitikud, kunstnikud, muuseumid, kodanike ühendused ja ka täiesti tavalised inimesed.
Kogu see ettevõtmine on elavdanud Järvamaa turismi. 600 elanikuga alevik täitub talvel kuuks ajaks turistidega – ainuüksi mullu tuli vaateaknaid uudistama üle 15 600 huvilise.
Allikas: Visit Järva
Hiiumaa tänavuseks edulooks tunnistati keskkonnamärgise Hiiumaa Roheline Märk (inglise keeles Hiiumaa Green Label) järjekindel ning tulemuslik rakendamine, mille tulemusel on saare ettevõtete hulgas juurdunud keskkonnateadlik mõtteviis ja kasutusele on võetud loodussõbralikud lahendused.
Eesti esimene piirkondlik keskkonnamärgis võeti kasutusele 1995. aastal, selle eesmärk on olnud väärtustada Hiiumaa kohalike ettevõtete tooteid ja teenuseid ning soodustada kohaliku tooraine kasutamist. Saarelise asukoha tõttu peab Hiiumaal iga toote ja teenuse puhul arvestama täiendavast transpordist tekkiva ressursikulu ning keskkonnakoormusega. Seetõttu on eriti oluline jälgida, et tarneahelad oleksid lühikesed, et maksimaalselt tarbitaks kohalikke tooraineid ning vähendataks jäätmete teket.
Täna kannab Hiiumaa Rohelist Märki ligikaudu poolsada Hiiumaa ettevõtet ja teenusepakkujat turismitaludest kuni looduskosmeetika ning mahetoidu tootjateni. Hiiumaa Rohelisest Märgist on saanud saarele ka selgelt au- ja uhkuseasi, mis tõestab, et ka väikesed kogukonnad saavad anda olulise panuse jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku majanduse edendamisse.
Allikas: Elis Nursa/SA Hiiumaa Arenduskeskus
Üliõpilaste initsiatiivist sündinud Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on aastatega kasvanud ühepäeva üritusest Balti- ja Põhjamade suurimaks muusikasündmuseks, mis vältab neli päeva, pakkudes ühtekokku 75 kontserti 4-6 välilaval ja 3-4 siselaval, millele lisanduvad arvukad festivali kõrvalprogrammid ja -tegevused.
Olgugi et aja jooksul on folgipidu arenenud rahvusvaheliseks suursündmuseks ning andnud tõuke aastaringselt tegutseva Viljandi pärimusmuusika aida kui kompetentsikeskuse tekkeks, on mitmed Viljandi folgi korralduse põhitalad jäänud samaks. Näiteks on festival läbi kolme kümnendi kaasanud ürituse korraldamisse noori ja pakkunud neile esinemisvõimalust. Nõnda on festivali abiga kasvanud peale põlvkond muusikuid, kes teinud omale nime väga erinevates žanrites.
Folgipeol on suur mõju Viljandi linnalegi – üritus on aidanud kujundada linna identiteeti, teinud Viljandist Eesti pärimuskultuuri pealinna, toonud piirkonnale tuntust ka väljaspool Eestist ning mõjutanud piirkonna majanduslikku käekäiku.
Viljandi folk on mastaabilt küll suurüritus, ent on korraldatult kestlikult ja maalähedaselt. Festivali dekoratsioonid valmivad taaskasutatud materjalidest ning alates 2018. aastast on üritusel tekkiv jäätmekogus tänu sorteerimisele ja ringlusnõudele vähenenud 24 tonnilt kuuele. Üritusel saab kraanist tasuta joogivett, ühekordset taarat ja nõusid ei kasutada. Külastajad saavad nõud ise ära pesta. Vajalik elektrienergia tuleb generaatoritesse biokütusest.
Allikas: Marek Metslaid
Lahemaa edulugu kõneleb kestlikest transpordilahendustest. Lahemaa asub Tallinnast vaid 45-minutilise sõidu kaugusel ja suurem osa külastajaid saabub Eesti vanimasse rahvusparki pealinnast. RMK andmetel liigub aga 84% neist autoga, sest välismaalastel on olnud keeruline ühistransporti kasutada. Näiteks Lahemaa populaarseimasse sihtkohta Viru rappa oli liinibussiga raske tulla, kuna rahvuspargis ei olnud peatust, mis kandnuks nime „Viru raba“ või „Lahemaa“.
Lahemaa Turismiühing on külastajate jaoks kestliku liikumise mitmel moel kergemaks teinud. Senise Loksa tee bussipeatuse nimi muudeti „Viru rabaks“, et liinibussiga tulijail oleks lihtsam väljumiskohta leida. Koostöös Tallinna Turismiinfokeskusega juhendatakse nüüd rahvuspargi külastajaid kasutama Loksale ja Viru rabasse siirduvaid busse.
Loksa bussijaamas töötab suvistel nädalavahetustel turistide jaoks infokohvik-rattalaenutus julgustamaks külalisi avastama rahvusparki ratastel. Lahemaal kohapeal piloteeriti hop-on-hop-off bussi, millega saaks päev otsa mööda Lahemaad tiirutada, vahepeal maha minna ja siis taas järgmise bussiga edasi sõita.
Allikas: Visit Lahemaa
Tallinna lugu „Laulvast revolutsioonist jäätmete vastase revolutsioonini: kuidas me muutsime jäätmevabaks oma rahvusliku suursündmuse“ toob esile Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Tallinna linna pühendumuse keskkonnasõbraliku ja vastutustundliku ürituste korraldamise edendamisele.
Meie laulupeod on ühed maailma suurimad koorifestivalid - 2023. aastal XIII noorte laulu- ja tantsupeol „Püha on maa“ osales üle 125 000 inimese. Säästlikkuse ekspertide ja võtmetähtsusega partneritega, nagu Acento ja Eesti Pandipakend, koostöös rakendati ürituse korraldamisel keskkonnasõbralikke praktikaid ning loodi ulatuslik jäätmete vähendamise strateegia, mille keskmes olid korduvkasutatavad nõud. Selle tulemusel välditi enam kui 3,5 tonni plastjäätmete teket.
Looga soovitakse inspireerida rahvusvahelisi kultuuriüritusi rakendama keskkonnasäästlikke lahendusi ja seadma nende osas ambitsioonikaid eesmärke.
Allikas: Kaupo Kalda
Eesti sihtkohad osalevad Green Destinationsi programmis juba viiendat aastat. Mullu pääsesid TOP100 sekka Pärnu-, Saare-, Hiiu-, Järva- ja Lahemaa ning Tartu ja Rakvere lood.
Lisainfot sihtkohtade edulugude kohta saab sihtkohtade turismiarendusorganisatsioonidest.
Loe varasemate aastate edulugusid
Viimati uuendatud
16.10.2024