Kokkuvõte: Mida vastasid turismiettevõtted ligipääsetavuse küsitlusele?
Turismiettevõtjatele on ligipääsetavus oluline, ent ligipääsetavuse asjakohaseks parandamiseks napib raha, oskusi ja teadmisi
Ettevõtte ruumide, teenuste ja kodulehe, aga ka näiteks sündmuste kohandamine ligipääsetavaks jääb enamasti rahanappuse ning sageli ka inimressursi ja teadmiste taha, selgus sel kevadel Eesti turismiettevõtete seas läbi viidud küsitluse tulemustest.
Visit Estonia korraldatud küsitlusega koguti turismisektorilt teavet ligipääsetavuse praeguse olukorra kohta. Ühtlasi sooviti saada sisendit aprilli alguses toimunud ligipääsetavuse-seminariks ning ideid edasisteks ligipääsetavusega seotud teenuste ja tegevuste kavandamiseks.
Küsimustik koosnes kolmest sisuküsimusest, mis puudutasid turismiettevõtete meelestatust, takistusi ja vajadusi seoses ligipääsetavusega. Lühiuuringus osales 86 turismiettevõtet või -teenuse pakkujat, kellest üheksa olid Tallinnast ja ülejäänud mujalt Eestist.
Vastanuist enamus (60) olid mikroettevõtted, kuid oli ka väike- (11) ja keskmise suurusega (15) ettevõtteid. Pooltel vastused saatnud ettevõtetest on aastane müügitulu kuni 39 999 eurot. Märkimisväärse osalusega (23) olid uuringus esindatud ettevõtted müügituluga 40 000 – 299 999. Sellest suurema müügituluga ettevõtete esindatus oli tagasihoidlikum (18).
Tegevusvaldkondade põhjal oli vastajate seas enim majutusettevõtteid (39). Oma vastused andis ka üksteist muuseumi ning teist sama palju aktiivse puhkuse ja/või loodusturismi teenuse pakkujaid, kaheksa kultuuri- ja spordisündmuse korraldajat, seitse atraktsiooni, kaks reisiettevõtet ning neli toitlusettevõtet ja neli ärisündmuste korraldajat.
Kuidas on meelsus?
Küsimusele, kuidas hindate enda ettevõtte meelestatust ligipääsetavuse teemasse, vastasid peaaegu pooled (40), et ligipääsetavus on nende jaoks küll oluline, kuid seni ei ole praktilisi samme ligipääsetavuse parandamiseks piiratud aja-, raha- ja inimressursside tõttu astutud. Ligipääsetavuse parandamine on aga lähiajal plaanis. Lühiuuringu läbi viinud Visit Estonia tootespetsialist Tatjana Koor selgitab, et seda vastusevarianti valiti enim, eriti paistis kõnealune hinnang silma muuseumide puhul, kus 9 vastajat 11st valis just selle vastuse. Vaid majutusettevõtted eelistasid muid vastusevariante.
26 ettevõtet tõi välja, et ligipääsetavus on nende jaoks väga oluline ja ligipääsetavuse parendamisse on juba palju panustatud ning kavatsetakse seda teha ka edaspidi. Võrreldes teistega tuli see vastus enam välja majutusteenuse pakkujate ning kultuuri- ja spordisündmuste korraldajate puhul.
17 ettevõtet ütles, et ligipääsetavus pole seni olnud ettevõtte fookuses, ent nad on avatud selle kohta rohkem teada saama ja ligipääsetavusse edaspidi enam panustama. Siin profiili tunnuste alusel märkimisväärseid erisusi ei olnud. Vaid kolm ettevõtet möönis, et ligipääsetavus ei ole neil luubi all ning sellega seoses ei plaanita ka muudatusi või arenguid ette võtta. “Need olid peamiselt väljaspool Tallinna asuvad muu majutuste pakkujad, näiteks puhkemajad, kämpingud ja turismitalud müügituluga kuni 300 000 eurot aastas,“ selgitab Koor.
Allikas: Mati Kose
Mis takistab?
Suurimaks takistuseks ligipääsetavuse arendamisel on raha, nii leidis 56 ettevõtet. 35 vastajat nentis, et ligipääsetavusega tegelemiseks napib inimesi, näiteks ei ole töötajatel selleks muude töökohustuste kõrvalt aega. Teistest pisut olulisem takistus oli see just toitlustusettevõtetele.
29 ettevõtet valis vastuseks, et neil on vähe teadmisi kehtivatest nõuetest, nagu näiteks määrusest, mis kehtestab ehitistele puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded. 26 vastanut ütles, et neil puuduvad teadmised nii sihtgrupist kui ka nende vajadustest. Võrreldes teistega tõstsid seda mõnevõrra enam esile hotellid ja spaahotellid.
Seadusandlikke nõudeid ja muid piiranguid, nagu näiteks muinsuskaitsenõudeid, hoone vanust ja/või asukohta, mainis takistusena 23 vastajat. „Sarnaselt inimressursi puudusele, valisid toitlustusettevõtted seadusandlike nõuete takistust võrreldes teistega enam. Eelnevale järgnes kohe vastusevariant “Sihtrühm on meie hinnangul liiga väike ja investeering ei tasu ära”, mida valis 22 vastajat. Seejuures oli antud takistus mõnevõrra olulisem muu majutuse pakkujatele ning kultuuri- ja spordisündmuste korraldajatele ja ühe kuni kolme töötajaga ettevõtetele,“ selgitab Koor.
Ka muud vastusevariantidena esitatud takistused (“puuduvad teadmised, kuidas ja kust ligipääsetavusega pihta hakata ning kust abi leida”, “ebapiisavad infomaterjalid ja juhendid” ning “puudub huvi”), märkisid vastajad ära, kuid seda juba oluliselt vähem: vastavalt 16, 16 ja kolm korda. „Huvipuudust tõid teistest rohkem välja väiksemad muud majutusasutused väljaspool Tallinna, mille puhul on võimalik näha seost esimese küsimuse vastusega – ligipääsetavus neil praegu fookuses pole ning ettevõte ei plaani sellega seoses muudatusi ega arendusi,“ ütleb Koor.
Allikas: Martti Volt
Millest on puudu?
Teadmistest ja oskustest jääb vajaka nii hoonete ja välialade planeerimisel kui ka ehitamisel (nt kaldteed, uste laiused, liftid, kontrastne sisekujundus, taktiilsed tähised, juhtteed, helilised märguanded, silmusvõimendid, selge ja lihtsasti mõistetav viidastus vms). Seda mainis 38 vastajat. Samuti tunnistas 37 vastajat, et ei oska rakendada universaalse disaini põhimõtteid, mis tähendab toodete ja keskkondade kujundamist nii, et need oleksid võimalikult suures ulatuses kõigile inimestele kasutatavad. Seda vajadust märkisid ühtviisi kõik vastajad, sõltumata profiilist.
Puudust tuntakse ka oskustest ja teadmistest, kuidas teha ligipääsetavat turundust ja kommunikatsiooni, näiteks, kuidas jõuda erivajadustega kliendini ja kuidas jagada infot oma ligipääsetavuse lahendustest (34 vastajat). Oskustest-teadmistest jääb 33 vastaja hinnangul vajaka ka ligipääsetava veebilehe, mobiilirakenduse või digitaalsete teenuste loomisel ja kujundamisel. „Huvitav oli näha, et ligipääsetava turunduse ja kommunikatsiooni teadmised ja oskused tõid enam välja just Tallinna ettevõtted, kuid ligipääsetava veebi, mobiilrakenduse või digitaalse teenuse loomist mainisid enam väljaspool pealinna tegutsevad ettevõtted” räägib Koor. Ka seegi, kuidas täpselt kohandada erinevaid turismiteenuseid ja tööprotsesse ligipääsetavamaks, vajab 31 ettevõtja hinnangul paremaid teadmisi ja oskusi kui neil täna on. Seda tõid teistest mõnevõrra enam esile väiksemad aktiivse puhkuse ja loodusturismi pakkujad ning atraktsioonid ja muuseumid.
Allikas: Martti Volt
Samuti toodi välja personali koolitamist erivajadustega külastajate teenindamiseks ning ligipääsetavuse hindamise ja auditeerimisega seonduvat, kuid mõnevõrra vähem. Koori hinnangul väärib tähelepanu asjaolu, et personali koolitustest tundsid teistest rohkem puudust Tallinna ettevõtted, aktiivseid tegevusi pakkuvad ja loodusturismiettevõtted ning muuseumid. Ka auditeerimine oli muuseumidele ning sündmuste korraldajatele mõnevõrra olulisem kui teistele.
Koor tõdeb, et ettevõtjate praktilised vajadused, kuidas teada ja osata midagi teha, on üsna sarnased. „Kui takistuste puhul joonistus selgelt välja, et ligipääsetavusega tegelemiseks pole piisavalt raha, siis vajaduste puhul nii selget põhjendust välja ei tulnud. Esimesed viis väidet – ehitusest veebileheni – olid üsna sarnaste tulemustega ehk need on turismiettevõtjatele võrdväärselt olulised,“ märgib ta.
Mis edasi?
Koor rõhutab, et kuigi tegemist oli sisult ja mahult väiksema uuringuga, andis see hea ülevaate turismisektori väljakutsetest ja vajadustest. Ettevõtjatelt kogutud sisendit kasutas mittetulundusühing Ligipääsuke 2. aprillil toimunud turismisektori ligipääsetavuse seminarile teemade valimisel ja seminaril esitatavate näidete täpsustamiseks.
„Kuid sellega me ei piirdu,“ jätkab Koor. „Igal aastal küsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Visit Estonialt hinnangut ligipääsetavuse olukorrale ja arengutele turismisektoris. Uuringust saadud infot saame kasutada ka seal, mis annab suuremat kõlapinda ja loob soodsa pinnase edaspidiste meetmete kavandamiseks. Lisaks kasutame saadud infot Visit Estonia pakutavate teenuste väljatöötamisel. Sügisesse planeerime praktilisi veebiseminare, mille teemasid aitab äsjane uuring samuti täpsustada.”
Allikas: Priidu Saart
Viimati uuendatud
21.04.2025