Viljandi Instagrami-väärilised paigad
Sellesse väiksesse fotogeenilisse linna on peidetud palju aardeid
Viljandi on tõeline pärl kõigi jaoks, kes armastavad Instagrami-väärilisi hetki ja kauneid vaateid. Viljandi lossimäed ja järvevaated pakuvad suurepärast ainest loodusfotodeks, samas kui munakiviteed ja vanad puumajad lisavad ajaloolist hõngu.
Pole vahet, kas soovid pildistada kesklinnas, järve ääres või lossimägedes – võid olla kindel, et leiad igal sammul kohti, mis sobivad nii mälestuste jäädvustamiseks kui ka Instagrami postitamiseks.
Siin artiklis on välja toodud 13 kohta, kus saad imelisi kaadreid – alates klassikalistest paikadest kuni kohtadeni, mis on vähem tuntud. Pildid on tehtud küll suvel, kuid kohalikuna võin öelda, et imelised fotod on siin garanteeritud igal aastaajal.
Viljandi lossimäed
Viljandi ordulinnuse varemete (kõnekeeles lihtsalt lossimäed) iseloomustamiseks piisab kahest sõnast: puhas klassika. Kui tunned, et siin on juba kõik nähtud, proovi leida mõni teine nurk, kust pilt klõpsata – neid jagub siin küllaga.
Ja et teaksid, mida täpselt pildistad, siis väike ajalootund: Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks Kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks Kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljas eeslinnus.
Viljandi linnuse esmamainimine (Viliende nime all) pärineb Henriku Liivimaa kroonikast, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal.
Allikas: Terttu Jazepov
Viljandi järv
Kõige lihtsam on järve pildistada lossimägedest ja seda muidugi õigustatult – vaade on lihtsalt imeline! Kuid kui sul on linnas veidi rohkem aega ringi vaadata, julgustan sind otsima taas teisi nurki, et Instagrami jaoks üks imeline pilt teha. Ühe vihjena ütlen, et ära piirdu vaid lossimägedepoolse kaldaga, ilusaid pilte saab teha ka teispoolt – või otse järve pealt, kui paadi rendid.
Muide, kas teadsid, et muistendi järgi olevat Viljandi järve kaldal seisnud kirik, mis vajunud järve, kui seitse venda kirikusse läksid? Järves elavat ka näkk, kes igal aastal ohvreid nõuab. Siiani pole aga salapärasest kadumislainest kohalike seas juttu olnud, nii et järve võib julgelt ujuma minna.
Allikas: Terttu Jazepov
Rippsild
Kui juba lossimägedes oled, tuleb kindlasti ka üle rippsilla minna. Ning muidugi üks Instagrami-vääriline pilt teha!
Silla valmistas 1879. aastal Riia firma Felser & Co ja see asus algselt Tarvastu ordulinnuse vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampffi pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile.
1930. aastal kinkis mõisahärra silla metallosad ja kandetrossid aga Viljandi linnale, mis siis järgmisel aastal üle 15 meetri sügavuse Suuroru paigaldati.
Allikas: Terttu Jazepov
Tamm kiigega
Seda kohta oled tõenäoliselt kellegi Instagrami-kontol juba näinud. Kui tahad samas kohas tehtud pilti ka enda kontol jagada, siis jaluta mööda Pikka tänavat – tunned õige koha kohe ära.
Kui oled kaadri, mis kõik su sõbrad kadedaks ajab, kätte saanud, on sul võimalus liikuda mööda Pikka tänavat alla järve äärde või minna teisele poole, kust jõuad Kassisaba tänavani.
Allikas: Terttu Jazepov
Kassisaba tänav
See on justkui väike salakäik, mida teavad küll paljud, ent mille maagilisus pole seetõttu tilkagi vähenenud. Eriti imeliseks muutub see koht õhtuhämaruse saabudes, kui tulukesed süttivad.
Ajalehes Sirp on kirjutatud, et Kassisaba sai oma praeguse korraliku ilme alles 2016. aastal, kui seal toimus Kristjan Suitsu suur valgusmäng, mida saatsid Jaan Jaago muusika ja Adeele Jaago peale loetud tekstid. Selleks et valgussõud tuldaks vaatama, oli vaja teerada ligipääsetavamaks teha. Elanikud ilmutasid erakordset entusiasmi, ühendasid rehade ja labidatega väed, läks kuu või kaks ja tänav sai hästi läbikäidavaks. Tänava taastamine sündis ilma liigsete eelnevate nõudmiste ja projektideta väga spontaanselt ning linnavõim tuli õnneks ilusti kaasa.
Allikas: Jaan Männik / Visit Viljandi
Viljandi veetorn
Punase katusega veetorn on justkui majakas, mis aitab õige suuna taas kätte leida, kui oled end Viljandi tänavatele ekslema unustanud (äraeksimine on siin muidugi pigem võimatu, sest lõpuks jõuad ikka kas kesklinna või järve äärde). Muidugi julgustan kõiki ka veetorni sisse minema – vaade, mis ülevalt avaneb, on lihtsalt fantastiline!
Allikas: Terttu Jazepov
Kondase keskuse esine plats
Vaata seda pilti ja ütle, et sa ei taha seda Instagramis jagada. Punastest tellistest maja ühelpool, vana puitmaja teispool, nende vahel looklemas munakivitee, pea kohal toimumas värvide mäng – ideaalne koht, kus üks väga viljandilik pilt teha!
Ühtlasi astu juba sisse ka Kondase keskusesse (see punane maja), kus näeb peamiselt naivistlikku ja autsaider-kunsti.
Muide, see punastest tellistest pastoraadi hoone valmis 1895. aastal, ning aastatel 1948–2002 tegutses siin Viljandi keskraamatukogu.
Allikas: Terttu Jazepov
Ormissoni kohvik
Park hotelliga samas majas asuva Ormissoni kohviku tunneb hästi ära vesikringli kuju järgi. Nüüd kujutle end sinna laua äärde istuma ja sametise piimavahuga latet nautima... seda pilti laigiksid Instagramis küll kõik sinu jälgijad!
Kohvik on saanud nime maalikunstnik Villem Ormissoni järgi, kes lõi peamiselt maastikumaale ja natüürmorte, vähemal määral portreid.
2002. aasta oli Viljandis ka Ormissoni aasta, mida tähistati kohaste sündmustega: pärna istutamisega kunstniku sünnikohta kunagisse Rehtla tallu Oksa külas; kahe väiksema näitusega (üks Viljandi muuseumis ja teine Viljandi Kilpkonna galeriis) ning ühe suure väljapanekuga Ugala teatri majas ja kunstiteadusliku konverentsiga Ugala teatri majas.
Allikas: Terttu Jazepov
Fellin
See sinine uks ei ole praeguseks vist küll enam kellelegi võõras. Vaata kasvõi neid kahte punast silti vasakul ukse kõrval...
Kui uksest on kohustuslik pilt tehtud, astu kindlasti restorani sisse, sest ka sealne interjöör on täiesti Instagrami-vääriline. Kui tahad seal aga õhtust süüa, soovitan igaks juhuks laua varem kinni panna – see koht ei ole asjata kaks aastat järjest Michelini tunnustust saanud.
Allikas: Terttu Jazepov
Kodukohvik
Kui oleks olemas selline asi nagu Instagrami muinasjutt, siis Kodukohvik oleks selle peamine tegevuspaik. Sellest vanadesse apteegiruumidesse rajatud kohast lihtsalt õhkub soojust ja hubasust, mis on tõenäoliselt ka üks põhjusi, miks kohalikud ja väliskülalised selle koha nii kiirelt on omaks võtnud.
Tegelikult on Kodukohvik ühe pere lugu, mis sai alguse juba 2010. aastal armastusest hea toidu ning söögitegemise vastu. Aastas korra või paariks avatud pop-up-kohvik on paljudele Viljandi elanikele jätnud pakutud toidust eredad mälestused. Kustumatu kirg toidutegemise vastu ja võõrustatud sõbrad-tuttavad andsidki tõuke avada Viljandis uus alaline kohvik ja elustiilipood.
Allikas: Terttu Jazepov
Rohelise maja kohvik ja pood
Jätkates Instagrami muinasjutu teemadel... Rohelise maja kohvik ei vaja tõenäoliselt pikka tutvustamist, sest küllap on siia põiganud igaüks, kel Viljandisse asja olnud.
Huvitav kokkusattumus, et ka siin majas asus varem apteek. Kohviku omanik on New Yorgi väliseestlane Enn Onni, kes on kunagisest kodulinnast kaasa toonud armastuse hea kohvi vastu.
Imelised pildid on garanteeritud nii maja ees, sees kui hoovis!
Allikas: Silver Tõnisson / Visit Viljandi
Kõrgemäe tänav
Kui enne mainisin, et Viljandi järvest saab kauneid kaadreid ka mujalt kui lossimägedest, siis siin on üks näide. Ja nüüd kujuta ette, et teispool järve asuvad puud on sügiseselt kirjud... Kui satud siia veel varasel hommikutunnil, mil järve katab uduloor, ajad oma Instagrami jälgijad tõsiselt kadedaks.
Siia ka väike põnev fakt: Kõrgemäe tänav, mis on kohati üle 18-protsendise kaldega, on üks järsemaid Eestis. Selle 297-meetrisel lõigul on kõrguste vahe 32 meetrit. 32 meetrit! See on umbes kuus kaelkirjakut üksteise kukil.
Allikas: Terttu Jazepov
Uueveski basseinid
See on koht, mis peitis end häbiväärselt kaua isegi minu, põlise viljandlase eest, kuigi ujumisbasseinid rajati siia juba 1933. aastal ja need on alati avalikuks kasutamiseks olnud.
Selle koha võlu on isegi veidi raske pildi abil edasi anda, seda peab ise kogema. Nii palju, kui mina sinna sattunud olen, on seal alati vähe inimesi, kui üldse. Kord aga sattusime kokku rebaseemaga, kelle kuus kutsikat basseinide läheduses ennastunustavalt mürasid – päris hea boonus, mis?
Kui sealkandis juba oled, siis ära piirdu basseinidega, vaid jaluta ringi ja tutvu ümbruskonnaga – see kant on Viljandi tõeline peidetud aare!
Allikas: Terttu Jazepov
Kauneid kohti on Eestimaal teisigi
Viimati uuendatud
17.09.2024